Mihttu lea dahkat juoga dalánaga bissehan dihte dálkkádatrievdamiid ja daid váikkuhusaid.








Stáhtat galget nannet návccaideaset vuosttildit ja heivehit iežaset dálkkádatlaš riskkaide ja luondduroasuide buot riikkain.

 

Eamiálbmogiid eallinvuođđu lea vuođđuduvvon ja čadnon ekologalaš balánsii ja integritehtii ekovuogádagas, ja eallinlágiin lea dárbu daidda. Muhto goitge lea eamiálbmogiidda geaidda dálkkádatrievdan eanemusat váikkuha. Agibeaiduollu suddá nu ahte eallit eai beasa dohko gosa galggašit, vierisšlájat duvdet guovllu guollešlájaid go áhpi lieggana, lulliguovlluin lea várra ahte sullot gos olbmot ásset jávket merrii, seammás go meahcit Sibirjjás ja Amasonasa arvevuovddit bullet.

 

Lea dehálaš ahte stáhtat sihkkarastet ahte eamiálbmogat besset ollislaččat ja beaktilit searvat sihke dálkkádatpolitihkkii ja -doaibmabijuide, ja ahte eamiálbmogiid oaivilat váldojit vuhtii ja ahte sin jietna gullo. Eamiálbmogiin lea nubbi guovddáš gáibádus; stáhtat fertejit sihkkarastit ahte eamiálbmogiin ožžot njuolga ruhtadeami ja ekonomalaš veahki, sihke industriijariikkain ja ovdánahttinriikkain, čađahan dihte buot doaibmabijuid mat gullet dálkkádatrievdamiidda.