Mihttu lea sihkkarastit ceavzilis golahan- ja buvttadanminstariid.








Dál lea nu ahte mii geavahat eanet go dan mii lea biraslaččat ceavzil. Ceavzilis golaheapmi ja buvttadeapmi mearkkaša dahkat eanet unnit resurssaiguin. Juohke golaheaddji ferte rievdadit eallindábiidis sihkkarastin dihte buriid eallinlági dálá ja boahtteáiggi buolvvaide. Ceavzilis buvttadeapmi mearkkaša ahte ferte geahpedit resursageavaheami, birasbillistemiid ja dálkkádatgássanuoskkideami. 

 

Ovdal 2030 galget stáhtat olahit ceavzilis hálddašeami ja beaktilis ávkkástallama luondduresurssain. Eamiálbmogat galget gullot, ja min beroštumit galget gozihuvvot. Mis sápmelaččain leat min iežamet njuolggadusat ja vuogádagat, mat leat buolvvas bulvii oahpahuvvon, dasa mo juohkit ja stivret resursaávkkástallama, dat berre árvvus adnojuvvot. Midjiide lea dehálaš sihkkarastit ahte árbedieđa lea oassin máhttovuođus mii geavahuvvo hálddašit mo min meahcce- ja luondduresurssat ávkkástallojuvvojit. Lea maiddá dehálaš ahte sii guđet dovdet ja ávkkástallet guovlluid galget leat mielde hálddašit.

 

Okta oassemihttu lea ahte ovdal 2030 galgá borramušbálkon geahpeduvvot beliin, maiddá dat mii bálkestuvvo maŋŋá luondduresurssaávkkástallama. Dás sáhttá máilmmiservodat oahppat juoga mis sápmelaččain, geat árbevirolaččat leat geavahan buot osiid eallis dahje guolis go leat njuovadan ja bivdán. 

 

Nubbi oassemihttu lea olahit ahte kemikálaid ja buot eará doabbariid hálddašeapmi lea buoret birrasii ovdal 2020, ja geahpedit nuoskkideami sakka unnidan dihte mo dat vahágahttet olbmuid dearvvašvuođa ja birrasa. Norga lea okta dain viđa maŋimuš riikkain máilmmis gos ruvkebázahusat luitojuvvojit merrii, muhto áigot goitge diktit luoitigoahtit ruvkebázahusaid merrii go plánejuvvon veaikeruvkedoaibma (Nussir) álggahuvvo Fálesnuori gildii, vaikke vel dutkanásahusat, biraseiseválddit ja birasgáhttenorganisašuvnnat ávžžuhit ahte eai daga dan.