Mihttu lea ovddidit bistevaš, fátmmasteaddji ja ceavzilis ekonomalaš lassáneami, ahte buohkain

lea bargu ja heivvolaš barggu buohkaide.








Stáhtat galget buoret ávkkástallat globála resurssaid geavahusas ja buvttadeamis ovdal 2030, mihttomearri lea botket čanastaga gaskal ekonomalaš lassáneami ja birasbillistemiid. Stuorra industriijaprošeavttat, nu mo ruvkedoaimmat ja ruovdemáđijaid huksen, dávjá dahkkojit rievttálažžan ákkastallamiiguin ahte dat buktet ekonomalaš lassáneami ja ođđa bargosajiid. Prošeavttat dávjá váikkuhit negatiivvalaččat  bargosajiide boazodoalus, ealáhus mii leamaš ceavzil jahkečuđiid čađa ja mii jo gávdno guovlluin ovddežis. 

 

Ovdal 2030 galget stáhtat leat mielde dagahit turismaealáhusa ceavzilin, dat galgá háhkat bargosajiid ja ovddidit báikkálaš kultuvrra ja báikkálaš buktagiid. Dát lea dehálaš sámi geahččansajis, go Sápmi vásiha ahte turismaealáhus stuorru sakka. Sámi sisdoallu turismaealáhusas ferte gozihuvvot, ja vásáhusat ja buktagat mat fállojit fertejit leat albma sámi buktagat main lea alla kvaliteahtta. Ceavzilis turisma namuhuvvo maiddá SDG 12:s.