Njeaššeeatnamat Sámis
3 jahkásaš prošeakta”Arctic Wetlands Ecosystems- Resilience through Restoration & Stewardship” man jođiha Stockholm Environment Institute (SEI) geahčada mo olbmuid doaimmat váikkuhit njeaššeeatnamiid Árktalaš guovlluin ja mo mii dása sáhttit duddjot vuostálastinfámuid Árktalaš guovlluin mat dál nu jođánit rivdet.
Sámiráđđi jođiha ovtta viđa bargopahkain mas deaddu lea árbevirolas máhttu ja mo boazoguohtuneatnamiid leat geavahan.
Bargopáhkka "Njeaššeeatnamat Sámis" dáhttu čalmmustahttit vuovdesámi boazodoalu mii beare gávdno Ruoŧa bealde Sámi, mo sis lea dárbu ollislaš ja doaibmi njeaššeeatnamiidda vuvddiid lahkosis, ja seammás čájehit mo eará eanangeavaheapmi nu go vuovdečuollamat, ruvkkit, bieggamillot ja eará huksehusat áitet sin árbevirolaš boazodoalu.
Guhkes pandemiija áigodaga maŋŋá lea prošeakta viimmat sáhttán čohkket daid dieđuid maid leat áigon. Min ovttasbargoguoimmit prošeavttas leat vuovdečearut Vazáš ja Máláge tjeälddie. Mii leat galledan sin, ja lágiidan bargobájiid gos leat ságastan mo ovdal, dál ja boahtteáiggis geavahit sin guohtunguovlluid. Mii illudat gárvet prošeavtta ja bohotsat galggašedje leat gárvá 2023 giđa.
Eará prošeaktaguoimmit leat Norsk Institutt för Vannforskning (NIVA) ja Sámiid Riikkasearvi (RSR). Prošeavtta leat ruhtadan Belmont Forum ja Pawanka Fund. Sámiráđi bealis lea Anna-Marja Persson gii jođiha barggu.