Sámiráđđi lea ásahan sámi kultur- ja dáiddasuorggi jurddabeasi
Sámiráđđi lea bovden iešguđet sámi kulturbargiid ja dáiddáriid searvat jurddabeassái ja iežaset gelbbolašvuođa bokte hábmet ođđa jurdagiid ja evttohusaid doaibmabijuide sámi kultur- ja dáiddasuorgái 10 jagi perspektiivvas.
– Kultur- ja dáiddasuorggis miehtá máilmmi vásihit dál ovtta dain stuorámus hástalusain goassige, ja dilli orro guhkká bistimin. Našunála dásis eiseváldit eai váldde vuhtii sámi kulturbargiid ja ásahusaid hástalusaid sin guorahallamiin ja sin heahteortnegiid bokte. Dan dihtii min mielas lea dehálaš ásahit arenaid gos sámi kultursuorgi beassá digáštallat ja hábmet ođđa jurdagiid ja evttohusaid politihkkalaš máilbmai, dadjá Christina Hætta guhte lea Sámiráđi kulturossodaga hoavda.
Áigumuš dáinna jurddábesiin lea čálmmustahttit sámi kultursuorggi dárbbuid ja vejolašvuođaid, ja buktit ođđa jurdagiid, doaimmaid ja čovdosiid sámi dáiddá- ja kuturmáilbmái 10 jagi perspektiivvas.
– Mii sávvat ahte jurddábeasi bargu nanusmahttášii suorggi. Mo sihkkarastit nanaguoddevašvuođa sámi kultursuorggis ja mo váldit atnui márkanvejolašvuođaid mat gávdnojit min rájárasttildeaddji kultursuorggis? Dát leat muhttin daid gážaldagain maid hástalat jurddabeasi vástidit.
Jurddábeassi galgá doaibmat jagi ja sis lea vuosttaš čoahkkin bearjadaga čakčamánu 11 beaivvi 2020. Loahppaboađus lea raporta mas ulbmilin lea nannet oktsasaš sámi kulturpolitihkka sihke sámi ja našunála dásis.
Sámediggi norgga bealde leat dorjjon jurddabeasi.
Jurddabeasis leat čuovvovaš lahtut:
Maria Utsi
Lea Simma
Jenni Laiti
Pirita Näkkäläjärvi
Nils Johán Labba
Ánne Kirste Aikio
Oskar Östergren Njajta
Patricia Fjellgren
Siljá Somby
Ailu Valle
Ánddaris Rimpi
Dávvet Bruun-Solbakk
Ol Johán Gaup
Milana Sapelnikova
Ánne Lájlá Utsi
Niillas Somby
Christina Hætta ja Anne Henriette Niut, Sámiráđđi
