Oaivilčálus: Go Sámi Duodji-mearka seaguhuvvo Sámedikki doarjjaortnegiin
Go oasttát dujiid, main lea Sámi Duodji-mearka, de dieđát ahte don doarjjut sámi duojáriid ja sámi servodaga. Govva: Sámiráđđi
Sámi Duodji-mearka lea iehčanas ja eaktodáhtolaš mearkaortnet, mii ásahuvvui 1983:s Sámi iešguđet duodjeservviid sávaldaga mielde. Sámiráđđi hálddaša Sámi Duodji -mearkka, ja Sámediggi fas hálddaša duodjedoarjagiid. Dát leat guokte sierranas ortnega, main leat sierralágan ulbmilat, ovddasvástádus ja mearrádusdássi.
Sámiráđi kulturossodaga hoavda
Christina Hætta
Christina Hætta, kulturossodaga hoavda
Govva: Sámiráđđi / Piera Heaika Muotka
Sámi Duodji-mearkka ulbmilin lea čalmmustahttit eakti duoji ja addit geavaheddjiide oadjebasvuođa das, ahte buktaga lea ráhkadan sámi duojár, gii lea geavahan árbevirolaš ávdnasiid, hámiid ja teknihkaid. Mearka lea eaktodáhtolaš ortnet, man juohke duojár sáhttá válljet geavahit.
Maŋimus vahkuid almmolaš digaštallamis Sámedikki duodješiehtadusa gieđahallama birra sáhttá orrut dego Sámi Duodji -mearka ja Sámedikki duodjeortnet leat okta ja seamma ortnet. Nu ii leat. Mearka ii leat ásahuvvon mearridit, gii galgá oažžut ekonomalaš doarjaga, ja Sámiráđis ii leat mihkkege dahkamušaid Sámedikki doarjagiid hálddašeamis.
Sámediggi dat hálddaša ruđaid ja mearrida eavttuid doarjjaortnegiid várás. 2024 duodješiehtadusa oktavuođas Sámediggi ja Sámiid Duodji soabaiga, ahte Sámedikki doaibmadoarjjaortnega ohccit galget leat sertifiserejuvvon Sámi Duodji-mearkkain. Doarjjaortnegiid eavttuid válljen lea politihkalaš ášši, mii ollásit gullá Sámediggái.
Dás gávnnat dieđuid Sámi Duodji-mearkka birra:
Vaikko Sámiráđis lea ovddasvástádus hálddašit duodjemearkka, de liikká liseansakantuvrrat (Duodjeinstituhtta, Sámi Duodji ry ja Sámi Duodji Sameslöjdstiftelsen) leat dat, mat dahket fágalaš árvvoštallamiid das gii oažžu Sámi Duodji-mearkka. Dát árvvoštallamat čatnasit dušše duodjái, árbevirrui ja fágalaš duodjegeavahussii. Liseansakantuvrrat eai árvvoštala geat berrejit oažžut doarjaga.
Go mearkaortnet ja doarjjaortnet seaguhuvvojit almmolaš ságastallamiin, de dat dagaha boasttu áddejumiid ja dárbbašmeahttun balu duojáriid gaskkas. Muhtumat ráhkkanit ohcat mearkaortnegii, dego dat livččii doarjjaortnet. Earát vurdet ahte vuođustusat leat dakkárat ja dakkár viidodagas, mat gullet almmolaš hálddašeapmái, eai ge dakkár sertifiserenortnegii maid eaktodáhtolaš organisašuvnnat hálddašit. Dat lea ipmirdahtti, ja juste danne lea aiddolašvuohta dehálaš.
Sámi kultuvrras lea odne stuorra máilmmiviidosaš márkanárvu, ja sámi duoji, dáidaga ja kultuvrra jearru lassána. Seammás márkanat divvet buktagiin, mat imiterejit dahje luoikkahit sámi kultuvrra hámiid, vaikko daid eai leatge buvttadan sápmelaččat. Dát hedjonahttá sihke min kulturárbbi ja sámi ealáhusbargiid vejolašvuođaid oažžut árvoháhkama.
Sámi Duodji-mearka ásahuvvui badjel 40 jagi dás ovdal juste dusten dihte dan hástalusa. Sámiráđi mihttomearri lea joatkit barggu duodjemearkkain ja suodjalit árbevirolaš duoji ovttasbarggus ja gulahallamiin duodjeealáhusain.