– Lea hui erenoamáš dovdu čoahkkanit sámeálbmotbeaivve oaidnit sámi leavgga libardeame. *Govva: Sámiráđđi*

Dán vahkkoloahpa mii ávvudit historjjálaš beaivvi Sámis. Lea 40 jagi dan rájes go Sámi konfereansa Ååres 1986:s mearridii min otná sámeleavgga ja Sámi soga lávlla válljejuvvui sámiid álbmotlávllan.

Sámiráđi ságadoalli
Per Olof Nutti

Per Olof Nutti, Sámiráđi ságadoalli
*Govva: Sámiráđđi / Piera Heaika Muotka*

Ohcejogas, aiddo ovdal geasi, bessen gullat muitalusaid dán áiggis panelaságastallamis mii lei Márjjá Sofe Aikio, Rose-Marie Huuva ja Olav Mathis Eira gaskkas. Sii muitaledje Sámiráđi leavgagilvvu birra mii geasuhii olles Sámi. Sii muitaledje ahte lei stuorra ovttamielalašvuohta das ahte leavggas galgá leat gierdu mii ovddasta sihke beaivváža, mánu ja sámi searvevuođa, muhto ahte gierdu galggai maiddái leat dovdomearkan maid mii juogadit eará eamiálbmogiiguin nu go inuihtaiguin ja aborigiinnaiguin. Sii maid muittašedje dan beaivvi go vuosttaš geardde levgejedje sámeleavggain.

Boahtte vahku lea maid 70 jagi áigi dassái go Sámiráđđi ásahuvvui. Sámiráđđi lea 1956 rájes bargan dan ala ahte čohkket sámi álbmoga riikarájiid rastá, ja bargu min čearddalaš dovddaldagaid ektui lea okta min deháleamos bohtosiin.

Bargu našuvnnalaš symbolaid oččodit álggahuvvui ovdal go min Sámedikkit ásahuvvojedje. Ledje sámi organisašuvnnat riikkarájiid rastá geat Sámiráđi bokte válde politihkalaš ja kultuvrralaš ovddasvástádusa formaliseret min našuvnnalaš symbolaid.

Mis leat ollugat geaid mii galgat ávvudit ja giitit: áŋgiris olbmot, duojárat, juoigit, dáiddárat, luohttámušolbmot ja sámi organisašuvnnat geat leat váikkuhan dasa ahte mis dál leat našuvnnalaš symbolat mat min ovttastahttet.

Dán 40 jagis leat našuvnnálaš symbolat lassánan. 1992:s dohkkehuvvui Sámi soga lávlaga melodiija, ja guovvamánu 6. beaivi mearriduvvui sámi álbmotbeaivin. Maŋŋá leat ollu iešguđetlágan sámi leavgabeaivvit mearriduvvon sámekonfereanssain Murmánskkas ja Tråantes. Sámekonfereanssas Váhčiris 2022:s ges mearriduvvui Áillohaš rohki Sámieatnan duoddariid, min álbmotluohtin.

Min čearddalaš dovdomearkkat addet midjiide oadjebasvuođa, huksejit searvevuođa ja dahket min rámisin das geat mii leat ja gos mii boahtit. Dat nannejit sámi oktasašvuđa riikkarájáid rastá ja čalmmustahttet ahte mii gullat oktii álbmogin. Go mii ieža ovddidit ja hálddašit iežamet dovdomearkkaid ja symbolaid, de mii defineret movt mii galgat ovddastuvvot ja geat mii leat.

Geat dat oamastit min symbolaid go máilbmi geahččá min guvlui?

Sámiráđđi ja Sámedikkit leat 2004 rájes Sámi Symbolalávdegotti bokte ovttasbargan áimmahuššat ja ovddidit min našonála symbolaid. Máilmmiviidosaš beroštupmi Sápmái lassána, ja nu maiddái gávppálaš aktevrraid beroštupmi. Dát leat gáibideaddji barggut mat leat áigá juo sturron lávdegotti rámmaid olggobeallái. Sámiráđis lea beroštupmi nannet symbolalávdegotti resurssaid. Sii fertejit leat gergosat viidáseappot ovddidit min našonála symbolaid, ja buorebut nagodit suodjalit kulturárbbi nu ahte gávppálaš ávkkástallan maiddái boahtá min álbmogii buorrin.

Lea hui erenoamáš dovdu čoahkkanit sámeálbmotbeaivve oaidnit sámi leavgga libardeame, ja dovdat fámu go juoigat Sámieatnan duoddariid dahje ovttas lávlut Sámi soga lávlaga. Dáin bottuin jávket rájáid háviid kárttas, ja mii dovdat kultuvrra mii čatná min álbmoga oktii.

FUN FACT: Dihtet go dán sámi leavgga birra?

Sávaldat oažžut sierra sámi leavgga lassánii sámi vuoigatvuođagiččus ja Álttá-akšuvnnas 1970-logus. 1977:s hábmii dáiddár Synnøve Persen Porsáŋggus eret eahpevirggálaččat leavgga mas leat dat árbevirolaš gákteivnnit ruoksat, fiskat ja alit. Dát leavga šattai miellačájáhusaid oktavuođas nanu symbolan sámi ovttastupmái ja vuostálastimii, ja dat lei vuođđun dasa ahte áigumuš oččodit oktasaš sámeleavggas lassánii.

Go Sámiráđđi jagis 1986:s lágidii gilvvu das makkár Sámi oktasaš leavga galggai leat, de bohte badjel 70 evttohusa. Vuoitin lei mearrasámi dáiddár Astrid Båhl. Son vieččai ivnniid ruoksat, fiskat, ruoná ja alit mat galge ovddastit visot min iešguđetlágan gákteárbevieruid. Ivnnit symboliserejit maid dola, beaivváža, čázi ja luonddu. Dovddus gierdu gasku lea hábmejuvvon dološ meavrresgáriid motivaid vuođul, ja dat lea ráhkaduvvon divtta vuođul ahte sápmelaččat leat “beaivváža bártnit ja nieiddat”, mas rukses oassi ovddasta beaivvi ja alit mánu.

Vuosttaš almmolaš leavgga prototyhpa gorrojuvvui eahkes ovdal go leavga mearriduvvui Ååres. Lei duojár Rose-Marie Huuva gii goarui dan smávva, gáržžes hoteallalanjas, dan botta go fránskalaš filbmajoavku filbmii historjjálaš dáhpáhusa.