Ođđa áigečála čuvgeha sápmelaččaid váilevaš vuoigatvuođaid Davviriikkain
Áigečála lea ovttasbargu gaskal Sámiráđi, IWGIA ja Sámi allaskuvla. Govva: Sámiráđđi / Piera Heaika Muotka
Áigečála The State of Sápmi guokte vuosttaš almmuhusa leat dál almmuhuvvon digitálalaččat. Áigečállaga ulbmil lea gieđahallat servodatpolitihkalaš gažaldagaid Sámis ja fállat analysaid ja perspektiivvaid sámi vuoigatvuođaid ektui. Davviriikkaid Ministtarráđđi lea ruhtadan prošeavtta.
Eirik larsen. Govva: Sámiráđđi / Piera Heaika Muotka
Guokte vuosttaš almmuhusa geavahit dataid ja servodatperspektiivvaid Indigenous Navigator guorahallamis Suomas, Norggas ja Ruoŧas. Almmuhusat čájehit mo konstitušuvnnalaš dovddasteapmi, iešmearrideapmi ja boazodoallovuoigatvuođat duohtavuođas čuovvoluvvojit – dahje dulbmojuvvojit.
Vuosttaš almmuhusa lea Sámiráđi olmmošvuoigatvuođaossodaga jođiheaddji, Eirik Larsen, čállán. Son čállá fáttáid birra nugo sámi konstitušuvnnalaš dovddasteapmi, iešmearridanvuoigatvuohta ja vuoigatvuohta friija, ovddalgihtii ja informerejuvvon miehtamii (FPIC). Analysa čájeha stuora erohusaid go buohtastahttá riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid ja čađaheami riikka dásis.
– Vaikko leat nana riikkaidgaskasaš rámmat, de gávdnojit sámi álbmogis ain vuogádatlaš hehttehusat iešmearridanvuoigatvuođa čađaheapmái. Našunála eiseválddit fertejit dahkat eanet go dušše dovddastit symbolaid. Baicce galggašedje sihkkarastit duohta váikkuhanfámu eatnamiidda, kultuvrii ja stivremii, dadjá Larsen.
“Boazodoallu ii leat dušše ekonomalaš doaibma, muhto sámi kultuvrra geađgejuolgi.”
Ole-Anders Turi Govva: Sámiráđđi / Piera Heaika Muotka
Nubbi almmuhus, man Sámi allaskuvlla dutki, Ole-Anders Turi, lea čállán, guorahallá sámi boazodoalu ON eamiálbmotvuoigatvuođaid julggaštusa (UNDRIP) olis. Gávdnosat čájehit ahte sisabahkkemat, heajos konsultašuvdnaproseassat ja guohtonguovlluid váilevaš suodjaleapmi ain hástalit sámi boazodolliid.
– Boazodoallu ii leat dušše ekonomalaš doaibma, muhto sámi kultuvrra geađgejuolgi. Almmá nannoset riektesuodjalusa haga lea várra ahte stáhta reguleremat ja industriijaovddideapmi heađuštit dan, dadjá Turi.
The State of Sápmi almmuhuvvui almmolaččat Lávdan Sámi Arenas geassemánus 2025 ja lea dál olámuttos maiddái digitálalaččat.
Goappašiid almmusaid sáhttá viežžat Sámiráđi, IWGIA ja Sámi allaskuvlla neahttasiidduin.