Sámi soga lávlla ja sámi álbmotluohti dál jorgaluvvon máŋggaid sámi gielaide
Preassadieđáhus Čearddalaš dovddaldagaid lávdegottis
Sámi parlamentáralaš ráđi ja Sámiráđi oktasaš lávdegoddi sámi čearddalaš dovddaldagaide almmuha dál čohkkehuvvon dokumeantta sámi álbmotlávlagiin (Sámeálbmoga lávlla) ja sámi álbmotluđiin máŋggaid sámi gielaide. Álggus šaddá digitála almmuhus mii boahtá leahkit sámedikkiid ja Sámiráđi ruovttosiidduin.
1986 Sámiráđi 13:t sámekonferánsa Åres dohkkehii sámi leavgga dovddaldahkan buot sámiide. Seammás mearriduvvui ahte Sámi soga lávlla dahje Sámi álbmotlávlla, almmolaččat galggai nammaduvvot Sámiid álbmotlávlan. Teaksta lea čállon 1906 mearrasámis Isak Sabas (1875-1921) ja melodiija lea komponerejuvvon Arne Sörlies.
Borgemánus 2022 mearridii 22:t sámekonferánsa Váhtjeris/ Jielleváris nammadit “Sámieatnan duoddariid” álbmotluohtái Sámeálbmoga lávlaga lassin. Luohti lea čállon sámi čállis, musihkkáris ja dáiddáris Nils-Aslak “Áillohaš” Valkeapääs guhte bijai luođi 70-logus. Luohti lea dál maid jorgaluvvon máŋggaid sámi gielaide ja máhttá heivejuvvot iešguđet juoiganvieruide Sámis.
– Lea stuorra bargu čohkket daid sierra giellaveršuvnnaid mat leat ja almmuhit oktasaš dokumeantta mii sáhttá šaddat mihtilmas boahtteáiggis. lávdegotti ságadoalli Lars-Jonas Johansson lohká.
– Mii vuordit ahte dokumeanta dárkkistuvvo ja sáhttet boahtit oainnut maid mii dárbbahit gieđahallat. Danne dát lea vuosttaš almmuhus man mii dál geigejit sámi álbmogii njeallje riikkas, Lars-Jonas Johansson lohká.
Vuosttaš sámi riikačoahkkin leai Tråantes guovvamánu 6 beaivvi 1917. Čoahkkin čohkkii badjel čuohti sámi Ruoŧas ja Norggas, ja dain stuorra oassi nissoniin. Leai vuosttaš gearddi sámi historjjás go davvi ja oarjánsámit Norggas ja Ruoŧas čoahkkanedje rájáheames čoahkkimii digaštallat oktasaš váttisvuođaid. Danne lea 6 beaivi guovvamánus válljejuvvon sámi álbmotbeaivin, dahje Sámeálbmoga beaivin.
Prässadiedádus Juohkusis sáme rijkalasjgåvåstagájda
Sáme parlametáralasj ráde ja Sámeráde aktisasj juogos sáme rijkalasjgåvåstagájd almot dal tjoahkke tjállagav sáme rijkalasj lávllagijn (Sámeálmmuga lávla) ja sáme rijkalasjjuojggusav moatte sáme giellaj. Vuostatjin sjaddá digitálalasj almmudus mij sjaddá sadjihin Sámedikkij ja Sámeráde webbabielijn.
Sámeráde 13. sámekonferännsa dåhkkidij 1986 sáme slávgáv gåvåstahkan gájkka sámijda. Sämmibále mierreduváj Sámi soga lávlla jali Sámeálmmuk lávla, almulattjat luluj nammaduvvat Sámij rijkalasjlávllagin. Täksta la tjáledum 1906 merrasámes Isak Saba (1875-1921) ja nuohtta l tjáledum Arne Sörlies.
Sámeráde 22. konferänssa mierredij bårggemáno 2022 nammadit " Sámieeatnanduoddariid" rijkalasjjuojggusin buohta Sámeálmmuga lavllagijn. Juojgos tjáleduváj suoma-sáme tjálles, tjuojadiddjes ja dájddáris Nils Aslak " Áillohaš" Valkeapää gut tjálij juojggusav 70-lågon. Juojgos la dal jårggåluvvam moatte sáme giellaj ja máhttá hiebaduvvat umasse juojgosdábijda Sámeednamin.
–Le dárkkelis dagos máhttet tjoahkkit umasse giellatjerdajt man gávnnuji ja almodit aktisasj tjállagav mij máhttá sjaddat tjärddavuododiddje boahtteájggáj, juohkusa åvddåulmusj Lars-Jonas Johansson javllá.
– Mij vuorddep tjála galggá váttugit gehtjaduvvat ja dávk båditji vuojno ma li dárbulattja giehtadallat. Danen dát la vuostasj almmudus majt mij vaddep sáme álmmugij nieljen rijkan, Lars-Jonas Johansson javllá.
Vuostasj sáme rijkkatjåhkanibme ásaduváj Roanndemin guovvamáno 6.b. 1917. Tjåhkanibme tjoahkkij ienep gå tjuohtelåk sámijt Svierigis ja Vuonas, dassta stuorra oasse nissuna. Vuostasj bálle lij sáme histårjån gå nuortta- ja oarjjelsáme Vuonas ja Svierigis tjåhkanin rájádis tjåhkanibmáj ságastalátjit aktisasj tjuolmajt. Danen la guovvamáno 6.b. mierreduvvam sámij rijkalasjbiejvven, jali Sámeálmmuga biejvven.
Saerniebïevnesje Moenehtsistie saemiej naasjovnevӕhtaj bïjre
Saemien parlamentarije raerien jïh Saemieraerien ektie moenehtse saemiej naasjovnevӕhtaj bïjre daelie byjjestjaalegem bӕjjohte saemien naasjovnelaavlominie (Saemiejåålmege laavlome) jïh saemiej naasjovnejoejkine gellie saemiej gïeline. Aalkoevistie digitale laavlome sjӕdta mejtie saemiedigkij jïh saemieraerien gåetiesӕjrojne gååvnesieh.
1986 Saemieraerien 13:e saemiekånferansesne saemiesӕvegem dååhkasjehtin goh vӕhta gaajhkide saemide. Seamma aejkien nӕnnoestin Sámi soga lávlla jallh Saemiej åålmegelaavlome, edtja byjjes Saemiej naasjovnelaavlome årrodh. Tekstem 1906 mearoesaemie Isak Saba (1875-1921) tjeeli jïh melodijem Arne Sköld komponereme.
Mïetsken 2022 Saemieraerie nӕnnoesti 22:e kånferansesne ”Sámieatnan duoddariid” edtja naasjovne joejkine veeljedh Saemiejåålmege laavlomen ektine. Joejkem soemie-saemie tjaelije, musihkere jïh tjiehpiedӕjja Nils-Aslak "Áillohaš" Valkeapää tjeeli jïh joejkem komponeri 70-taalesne. Joejkem jarkoestamme gellie saemien gïelide men maehtieh dam sjïere joejke-aerpiej mietie sjïehtesjidh Saepmesne.
– Nåake jïh barkoes laavenjasse dam sjïere gïelide tjööngkedh mah gååvnesh jïh byjjestjaalegem bӕjjoehtidh mejtie buerie edtja sjidtedh båetije beajjan, moenehtsen åejvie Lars-Jonas Johansson jeahta.
– Mijjieh aervedibieh byjjestjaalegem galkien gïehtjedidh jïh åssjalommine båetedh mejnie mijjieh tjoerebe barkedh. Dan gaavhtan daate lea voestes tjaalege mejtie mijjieh bӕjjoehtibie saemiej almetjidie njieljie rïjhkine, Lars-Jonas Johansson jeahta.
Voestes saemiej rïjhketjåangkoe lij Tråantesne goevten 6:b 1917. Tjåangkosne bijjelen tjuetie saemieh tjåangkanin Sveerjeste jïh Nöörjeste, jïh dovne jijnjh nyjsenӕjjah lij aaj meatan. Daate lij voestes aejkien saemiej histovrijsne gåessie noerhte- jïh åarjelsaemieh Nöörjeste jïh Sveerjeste tjåangkose gaavnesjien raasten namhtah ektie dåeriesmoerij bïjre digkiedidh. Dannasinie goevten 6:b saemiejj naasjovne beajjan jallh Saemie-åålemege beajjan veeljesovvin.