KulturSápmi 2024 cealkámuš Jåhkåmåhkke, Dálvvadis: Gierdat go mii kritihka?

- Dáidda, kritihkka ja servodatságastallan

“Åvddåjbuktet ietjat dádjadimev mijá ietját ävtto milta”

“Ovdanbuktit iežamet áddejumiid min iežamet eavttuid mielde”

Sámi kultuvra lea čadnon min eatnamiidda. Sámi kultuvrra ja eallinvuogi ii sáhte sirret. Sámi dáidda čiekŋudahttá min oktavuođa sámi árvvuide, árbevieruide ja kulturmáhttui. Dan mii diehtit. Mii leat ilus go našunála, davviriikkalaš ja olgoriikka doalut ja festiválat leat fuomášišgoahtán sámi dáiddašlájaid ja bovdegoahtán sihke filmmaid, girjjálašvuođa, musihka ja govvadáidaga mielde, muhto mii ohcalit buoret vejolašvuođaid ieža beassat leat mielde hábmemin ja mearrideamen sisdoalu. Sámi dáidda dárbbaša arenaid gos dan sáhttá ja beassá ságastallat. Mii eat háliit ahte sámi dáidda reduserejuvvo proteastan ja aktivisman, go dat ovddasta olu riggáset gova sámi servodagas go dušše min relašuvnnaid stuorátservodagaide.

Hástalusat

Sámis lea váilevaš siskkáldas servodatságastallan, mii maiddá mielddisbuktá ahte dáiddaárvvoštallan lea váilevaš. Min kritihkka dávjá lea dušše stuorraservodaga vuostá, de min siskkáldas áššit báhcet ságastalakeahttá.

Mis lea dárbu ovddidit konstruktiivva kritihka min iežamet eavttuid mielde. Mii dáhtošeimmet olu eanet sihke njálmmálaš ja čálalaš árvvoštallamiid mat leat vuolggahuvvon sámi oaidninsajis ja geahččanguovllus. Dát guoská sihke eahpeformála ja formála deaivvadanbáikkiide.

                Našunála ja stuorátservodaga ásahusat berrejit dovdat ja doahttalit iežaset ovddasvástádusa bovdet sámi dáidaga mielde sámiid iešmearrdeami prinsihpaid vuođul, go Sápmi dárbbaša buriid ovttasbargoguimmiid miehtá máilmme.

                Mii bivdit ahte ásahuvvojit riikkaidgaskasaš arenat gos sámi ja eará álgoálbmotdáiddárat ja -árvvoštallit besset deaivvadit ja ovddidit sihke iežaset dáidaga ja dáiddaárvvoštallama.

Váldočuoggát

KulturSápmi 2024 lágidii máŋga bargobájisámi iešguđetlágan dáiddašlájaid ja daid árvvoštallama birra. Dás namuhit muhtun váldočuoggáid mat ságastallojuvvojedje konferánssas, ja makkár hástalusaid kulturbargit ieža atnet dehálemosin lagamus áiggis. Dasa lassin buktit hástalusaid ja ávžžuhusaid mat leat áigeguovdilat iešguđet ge dáiddasuorggi ovdáneapmái.

1. Mis sápmelaččain lea alddámet buoremus gelbbolašvuohta ovddidit sámi dáiddaárvvoštallama, mii vuolggahuvvo sámi árvvuin ja váldá vuhtii min kultuvrra ja servodaga diliid. Sámi dáiddárat sihke háliidit ja ohcalit sámi árvvoštallamiid sin dáiddalaš buktagiidda, ja bivdet roahkkadis, vuoiggalaš ja ovddideaddji kritihka.

2. Sámis ja sápmelaččain lea lagaš oktavuohta duodjái ja dáidagii, dan dihtii go juohke báikegottis gávdnojit lagaš olbmot geat leat duojárat ja dáiddárat. Dat dilli dagaha váttisin doalahit dan gaskka mi gáibiduvvo objektiivvalaš árvvoštallamis. Dát lea okta sivva váilevaš sámi kritihkkadoibmii. Dan dihtii lea dárbu ohcat ja ovddidit ságastallan- ja árvvoštallanvugiid mat leat heivehuvvon sámi diliide.

3. Sámi árbevirolaš duojis, muitaleames ja juoigamis lea eará duogáš go ođđaáigge dáidagis, de dan dihtii lea hástalussan sámi kultureallimii ásahit ja ovddidit árvvoštallanvugiid mat váldet vuhtii dáiddasurggiid estetahtalaš iešvuođaid.

4. Árvvoštallama ovddideames ferte vuhtii váldit iešguđetge sámi giella- ja kulturguovlluid erohusaid ja erenoamášvuođaid.

Oppalaš ávžžuhusat

1. Sámi dáiddaárvvoštallan dárbbaša rájaidrastildeaddji arenaid gos dat praktiserejuvvo, ja árvvoštallama ovddideapmái dárbbašuvvojit oahppan- ja skuvlenfálaldagat.

2. Ovdánahttit dáiddakritihka mas lea vuolggasadji sámi siskkáldas kulturmáhtus ja gelbbolašvuođas.

3. Nanosmahttit min álbmoga kollektiivva iešdovddu ja gierdavašvuođa váldit vuostá kritihka buriin mielain.

4. Ovddidit doarjjavuogádagaid ja nannet iežamet ásahusaid mat leat ávkin buot sámi kulturbargiide.

Čállit: Petra Laiti, Anne Wuolab ja Harald Gaski. Izabel Nordlund leamaš oahpahallin mielde proseassas.