Máhcahanvejolašvuohta: Láidehus dekoloniála árktalaš dutkamii

Mo sáhttá árktalaš dutkan šaddat eambbo fátmmasteaddji? Mo sáhttit sihkkarastit eamiálbmogiid jienaid dutkanprográmmaiguin, ruhtademiiguin, prošeaktaárvvoštallamiiguin, ja olles dutkanproseassas? Dál lea vejolašvuohta buktit máhcahagáid evttohuvvon láidehussii: Comprehensive Policy Brief to the EU Commission - A roadmap to decolonial Arctic research

CO-CREATE-joavku bovde bargoguimmiid, servviid ja almmolašvuođa addit rávvagiid buoridit evttohuvvon láidehusa mii lea nammaduvvon “Láidehus dekoloniála árktalaš dutkamii”. Láidehus galgá addit konkrehta árvalusaid EU-kommišuvdnii mo EU ruhtadanortnegat ja dutkanproseassat sáhttet šaddat eambbo fátmmasteaddjin árktalaš dutkamis.

Mii vuostáiváldit fuomášumiid ja evttohusaid buoridit láidehusa árvalusaid, čalmmustahttit guovdilis doaimmaid ja boahtteáiggi hástalusaid ja vejolašvuođaid. Mii vuhtiiváldit buot máhcahagaid go mii ođasmahttit ja gárvvistit láidehusa ja du fuomášumit sáhttet veahkehit dekoloniseret árktalaš dutkama.

Manne lea láidehus dehálaš?

Beroštupmi ja dohkkeheapmi eamiálbmogiid riektediliin lassána gaskariikkalaš máilmmis. Seammás ohcala EU dutkanalmmuhusaid main lea nu gohčoduvvon ‘co-design approach’ (omd. Horizon 2020). Árktalaš dutkit geavahit dađi eambbo dekoloniála dutkanbargomálliid ja lahkonemiid, muhto lea dárbu sajáiduhttit doaimmaid mat dorjot eamiálbmogiid iešmearrideami árktalaš dutkamis. Lea dárbu ođđasit jurddašit dutkanetihka ja ovttasbarggu birra.

Geat leat CO-CREATE-joavkkus?

CO-CREATE fierpmádagas leat riektedoallit ja dutkit sihke servodat- ja luonddudieđus árktalaš ja eurohpálaš dutkanásahusain geat ovttasbarget buoridit dutkanoktavuođaid árktalaš dutkamis. Njunnošis lea earet eará Eamiálbmot jienat-joavku UiT Norgga árktalaš universitehtas, Sámiráđđi, Oulu universitehta, UFZ & iDiv, IASS, APRI, Wien universitehta, Groningen universitehta ja Foundation of Siberian Studies. Fierpmádat lea huksejuvvon guhkitáigge vásáhusain ja ovttasbargguin árktalaš dutkamis ja váikkuhanbarggus.

Láidehusa vuođđun leat mánnosaš neahttačoahkkimat, jearahallaniskkadeamit, guokte jearahallamat EU-kommišuvnnain, ja 3-beaivve čállinbadji Álttás lágiduvvon UiT Eamiálbmot jienat-joavkkus

Mo addit máhcahaga?

Evttohusa gávnnat dás pdf hámis eŋgelasgillii.

Mii vuostáiváldit máhcahagaid dán skovi bokte ovdal ođđajagimánu 8. b. 2023. 

Nuppi evttohus válmmaštuvvo ođđajagimánus, ja láidehus sáddejuvvo EU PolarNet:ii ja EU kommišuvdnii guovvamánu loahpa geahčen 2023.

CO-CREATE joavku čállinbajis Álttás čakčamánus 2022. Govven: Magne Kveseth, UiT

Previous
Previous

Åpen konsultasjon: Veikart til dekolonial arktisk forskning

Next
Next

Saamelaisneuvosto jakoi kevään 2023 kotiresidenssistipendit