Sámiid dovdomearkkat

Sámi dovdomearkkat lea

• Sámi soga lávlla
• Sámi leavga
• Sámiid leavgabeaivvit
• Sámi Duodji -mearka

Sámi soga lávlla

Sámiid 13. konfereansa Åres 1986 dohkkehii Isak Saba "Sámi soga lávlaga" Sámiid virggálaš álbmotlávllan. Sámiid 15. konfereansa 1992 Helssegis dohkkehii Arne Sørlie šuoŋa Sámiid álbmotlávlaga "Sámi Soga lávlaga" virggálaš šuokŋan.

1. Guhkkin davvin Dávggáid vuolde
sabmá suolggaid Sámeeatnan,
duottar leabbá duoddar duohkin
jávri seabbá jávrri lahka,
čohkat čilggiin, čorut čearuin
allánaddet almmi vuostái,
šávvet jogat, šuvvet vuovddit, 
cáhket ceakko stállenjárggat
máraideaddji mearaide.

2. Dálvit dáppe buolašbiekkat,
muohtaborggat meariheamit,
Sámi sohka sieluin mielain
eahccá datte eatnamiiddis:
Mátkkálažžii manuheabit,
giđđudeaddji guovssahasat,
ruoškkas, ruovggas rođuin gullo,
juhca jávrriin, jalgadasain,
geresskálla máđii’ miel.

3. Ja go geassebeaivváš gollut
mehciid, mearaid, mearragáttiid,
golli siste guollebivdit
suilot mearain, suilot jávrriin
gollin čuvget čáhcelottit,
silban šovvot sámedeanut,
šelgot čuoimmit, šleđgot áirrut,
luitet albmát lávllodemiin
geavgŋáid, guoikkaid, goatniliid.

4. Sámeeatnan sohkagoddi,
dat lea gierdan doddjokeahttá
goddi čuđiid, garrogávppiid,
viehkis vearrevearrováldiid.
Dearvva dutnje, sitkes sohka!
Dearvva dutnje, ráfi ruohtas!
Eai leat doarut dorrojuvvon,
eai leat vieljain varat vardán
Sámi siivosoga sis.

5. Máttarádját mis leat dovle
vuoitán vearredahkkiid badjel;
vuostálastot, vieljat, miige
sitkatvuođain soardiideamet!
Beaivvi bártniid nana nálli!
Eai du vuoitte vašálažžat,
juos fal gáhttet gollegielat,
muittát máttarmáttuid sáni:
Sámeeatnan sámiide!

Álgui

Leavga

Leavgga ivnnit

Pantone ivdnemállegirji:

1. ruoksat: pantone 485C
2. ruoná: pantone 356C
3. fiskat: pantone 116C
4. alit: pantone 286C

Sámi leavga lea dohkkehuvvon Sámekonfereanssas Åres, Ruotas borgemánu 15. beaivve 1986. Evttohus lei almmolaš gilvvu boađus. Gilvui oassálaste máŋggat evttohusat. Vuoitán evttohusa lea dahkan dáiddár Astrid Båhl Ivgubađas, Norggas. Jurdda lea vuolgán meavrresgáris ja máttasápmelaš Anders Fjellnera (1795-1876) divttas “Paiven parneh” (Beaivvi bártnit). Fjellner govvidii sámiid beaivváža bárdnin ja nieidan. Leavgga riekkis govvida beaivváža (ruoksat) ja mánu (alit). Leavggas leat sámiid ivnnit: ruoksat, ruoná, fiskat ja alit. 

Álgui

Leavgabeaivvit

Sámiin leat oktiibuot 11 iežas leavgabeaivvi. Sámiid 15. konfereansat Helssegis 1992 ja 16. konfereansa Murmánskkas 1996 vállejedje virggálaš leavgabeivviid. Sámeleavgga sáhttá geavahit eahpevirggálaččat nugo eará álbmotleavggaidge sierralágan ávvudandilálašvuodain. Iešguđege riikkas čuvvojuvvojit dan riikka leavganjuolggadusat. 

6.2. Sámi álbmotbeaivi
Vuosttas sámiid oktasaš čoahkkin dollojuvvui 6.2.1917 Troanddimis ja doppe ledje sihke davvi- ja lullisámit ja dalle máŋgga guovllu sámit vuosttas geardde bargagohte oktasaš čearddalaš áššiiguin.

2.3. Sámedikki vuoddudanbeaivi
Suoma Sámediggi ásahuvvui virggálaččat 2.3.1996.

Márjjabeaivi
Sámiid árbevirolaš ávvudanbeaivi. Sáhttá čuovvut iešguhtege riikka Márjjábeai ávvudemiid.

Mihcamarbeaivi
Almmolaš ávvudanbeaivi. Sáhttá čuovvut iešguhtege riikka Mihcamar-ávvudemiid.

9.8. Ovttastuvvan našuvnnaid álgoálbmotbeaivi
Ovttastuvvan našuvnnat lea julggáštan 9.8. álbmogiidgaskasaš álgoálbmotbeaivin.

15.8. Sámi leavgga dohkkehanbeaivi
Sámi leavga dohkkehuvvui 15.8.1986 Sámiid 13. konfereanssas Åres.

18.8. Sámirádi vuoddudanbeaivi
Sámiráđđi vuođđuduvvui virggálaččat 18.8.1956 Kárášjogas Sámiid 2. konfereanssas.

26.8. Sámedikki vuoddudanbeaivi
Ruoŧa Sámediggi rahppojuvvui 26.8.1993.

9.10. Sámedikki vuoddudanbeaivi
Norgga Sámediggi rahppojuvvui 9.10.1989.

9.11. Sámi Parlameantta vuoddudanbeaivi
Suomas addojuvvui láhkaásahus Sámi Parlameantta birra 9.11.1973.

15.11. Isak Saba riegádanbeaivi
Sámiid 13. konfereansa Åres 1986 dohkkehii Isak Saba "Sámi soga lávlaga" Sámiid virggálaš álbmotlávllan. Dárkkistuvvon dieđuid mielde Isak Saba riegádii 15.11.1875 Unjárggas Várjjagis. Son lei Norgga stuorradikki lahttun guokte áigodaga jagiin 1906-1912 bargiidbellodaga ovddasteaddjin. Son lei mielde arkeologálaš roggamiin ja cokkii sámi lávlagiid ja luđiid.

Álgui

Sámi Duodji -mearka

Sámi duodjin daddjojuvvojit atnubiergasat nugo biktasat, bargoneavvut, gievkkanáđat, bivdoneavvut ja čiŋat, mat leat gieđain ráhkaduvvon. Dáin giehtadujiin lea boares árbevieruid vuoððu. Maiddái dálá áiggi leat luonddu ávdnasat sámi dujiid vuoððun. Sámi duojit válmmáštuvvojit dološ árbevieru mielde, muhto heivehuvvojit oðða bargovugiide ja oðða anuide guovlluid mielde. Gálvvut, mat leat ráhkaduvvon souveniran (mátkemuitun) ja main ii leat árbevirolaš  geavaheapmi, eai merkejuvvo duodjemearkkain.

Duodjemearkka ulbmil

• Mearka lea sámi duoji gálvomearka. 
• Čujuhit oastiide, ahte gálvvu lea ráhkadan sápmelaš.
• Suodjalit sámi duoji áddestallama ja soahpameahttun gilvaleami vuostá.
• Váikkuhit dasa, ahte sámi dujiid kválitehtta álelassii ovdánivččii.
• Leat mearkan das, ahte sámi duodji lea ealli árbevierru.

Loga Sámi Duodji -mearkka njuolggadusaid.

Álgui