Sámiráđi kulturdoarjagat
Jagi 2024 kulturdoarjagat leat juhkkojuvvon
Sámiráđđi juohká jahkásaččat kulturdoarjagiid miehtá Sámi iešguđet dáidda- ja kultursurggiide. Jagi 2024 kulturdoarjagat leat juhkkojuvvon ja čuovvovaš ohcanáigi lea fas čakčat 2024. Loga dáppe olles listtu jahkái 2024 juolluduvvon doarjagiin. Vulobealde gávnnat eanet dieđuid min kulturdoarjagiid birra!
Mii lea Sámiráđi kulturdoarjja?
Sámiráđi kulturdoarjagiid ulbmil
Sámiráđi kulturdoarjagiid ulbmil lea doarjut, ealáskahttit ja ovddidit sámiid árbevirolaš ja ođđaáigásaš kultuvrra riikkarájáid rastá. Doarjagiid bokte Sámiráđđi háliida nannet sámiid kultureallima ja ovttasbarggu, ja fállat sámi joavkkuide, servviide ja ovttaskas olbmuide vejolašvuođaid ohcat kulturdoarjagiid.
Gii sáhttá ohcat
Kulturdoarjaga sáhttet ohcat ovttaskas sápmelaččat, sámejoavkkut ja sámesearvvit. Kulturruhta ii addojuvvo stáhtaide, gielddaide, searvegottiide iige stáhtaid ruhtaduvvon mediaide. Kulturlávdegotti lahtuid ja várrelahtuid ohcamušat eai gieđahallu. Doarjja ii juolluduvvo ohcciide, geat eai leat doaimmahan dohkálaš loahpparaportta boares doaimmaid ovddas. Boares doaibma lea prošeakta dahje stipeanda, mas lea galgan raporteret badjel guokte jagi áigge.
Masa sáhttá ohcat
Kulturdoarjja sáhttá leat prošeaktadoarjja, bargostipeanda dahje oahppomátkestipeanda.
Prošeaktadoarjaga ulbmil lea doarjut kultuvrralaš ovttasbarggu riikkarájáid rastá. Doarjja juolluduvvo vuosttažettiin doaimmaide, mat gusket unnimustá guovtti riikii, gos sámit ásset.
Bargostipeandda ulbmil lea doarjut aktiivvalaš kulturbargiid.
Oahppomátkestipeandda ulbmil lea doarjut aktiivvalaš kulturbargiid, vai sii besset fitnat báikkiin, gos lea vejolašvuohta ovddidit dáiddalašvuođa ja oažžut inspirašuvnna. Oahppomátkestipeanda mieđihuvvo vuosttažettiin mátkkiide eará eamiálbmogiid lusa.
Mot sáhttá ohcat
Ohcamušas galget leat mielde:
Bušeahtta
Ruhtadanplána
Čilgehus prošeavtta sisdoalus
Bargoplána
Áigeplána ja vejolaš mátkeplána
Govat, jietnabáttit, čállosat dahje eará, mii čilge prošeavtta sisdoalu dahje bohtosiid.
Doarjja ii addojuvvo Čuovvovaš doaimmaide
vuollebáhcagiidda dahje juo čađahuvvon doaimmaide
servviid doaibmadoarjjan
fásta doaimmaide ja dábálaš hálddáhusgoluide
investeremiidda
skuvladoaimmaide dahje oahppamateriála ráhkadeapmái
vuollebáhcagiidda dahje juo čađahuvvon doaimmaide
servviid doaibmadoarjjan
fásta doaimmaide ja dábálaš hálddáhusgoluide
skuvladoaimmaide dahje oahppamateriála ráhkadeapmái
faláštallandoaimmaide
studeanttaid skuvlavázzimii
Mot doarjja máksojuvvo
Sámiráđi čállingoddi máksá kulturdoarjaga diŋgojumi vuođul. Doarjja máksojuvvo guovtti oasis. Vuosttaš oassi lea 85 % ja dat máksojuvvo prošeavtta álggus. Nubbi oassi lea 15 % ja dat máksojuvvo dasto, go Sámiráđđi lea dohkkehan prošeavtta ruhtageavahančilgehusa ja raportta.
Kulturdoarjaga diŋgoma várás ferte deavdit ja sáddet čujuhussii kmr[at]saamicouncil.net čuovvovaš fiillaid:
1. Diŋgonskovvi
Čalmmustahttin
Sámiráđđi sávvá olbmuid oainnusmahttit Sámiráđi nama ja/dahje logo prošeavttaid ja doaimmaid publikašuvnnain. Sámiráđđi háliida čalmmustahttit kulturdoarjagiiguin ollašuhttojuvvon prošeavttaid ja doaimmaid, ja bivdá danin juohkit Sámiráđđái prošeavttaid bohtosiid dego ovdamearkka dihte govaid, jietnafiillaid, videoid dahje eará maid Sámiráđđi sáhttá almmustahttit sosiála mediaide ja rapportaid bokte.
Raporteren
Raportta ja ruhtageavahančilgehusa galgá sáddet Sámiráđi kulturlávdegoddái maŋimustá golmma mánotbaji maŋŋá go prošeakta, bargu dahje oahppomátki lea loahpahuvvon, jus ii leat sohppojuvvon eará.
Raporttas galget leat mielde:
Doaibmačilgehus, mii muitala doaimma bohtosiid plána ektui.
Ruhtageavahančilgehus, mas galgá ovdanbuktit oppalaš goluid ja boađuid nu, ahte dat leat buohtastahttojuvvon dohkkehuvvon bušeahta mielde. Bargostipeandda čilgehusas ii dárbbaš
čilget goluid. Sámiráđđi ii doarjjo prošeavttaid main lea badjelbáza.
Kuittet dahje kopiijat kuittiin galget leat mielde ruhtageavahančilgehusas. Jus buot ruđat eai leat geavahuvvon plána mielde, Sámiráđđái galgá máksit ruovttoluotta doarjagis báhcán oasi.
Doarjaga sáhttá massit, jus dan geavaheamis ii raportere mearreáiggi siste.
Jus prošeakta rievdá
Jus prošeakta dahje doaibma maŋiduvvo dahje rievdá mearkkašahtti olu, galgá nu jođanit go vejolaš ohcat Sámiráđis dohkkeheami prošeavtta dahje doaimma rievdadusaide.