KulturSápmi-konferánsa almmustahttá cealkámuša
Sámiráđđi lágidii Anáris čakčamánu 20.–22. beivviid KulturSápmi-konferánssa, mii čohkkii birrasii 150 sámi dáidda- ja kultursuorggi doaibmi oktii. Konferánssa temán dán jagi lei duohtavuohta, seanadeapmi ja dekolonisašuvdna. KulturSápmi lágiduvvui vuosttaš geardde jagi 2019 Gironis, ja dan maŋŋá dat lea leamaš jahkásaš deaivvadanbáiki Sámi dáidda- ja kultursuorgái.
Dán jagáš konferánsa sisttisdoalai áigeguovdilis ságastallamiid earret eará garra duoji dili ja boahtteáiggi birra, muhto guovddážis ledje maiddái luohti, musihkka, sisabahkkenáššit, dáiddakritihkka ja duohtavuohta- ja seanadanproseassa, mii lea dál jođus Sámis.
- Sámiráđis mii vásihit, ahte lea hirbmat mávssolaš ja dehálaš min dáiddáriidda, kulturbargiide ja kulturásahusaide beassat deaivvadit oktasaš suorgin. Leat ožžon ollu buriid ja konstruktiivvalaš máhcahagaid konferánssa maŋŋel. Mii leat gullan ahte olbmuin lei dáhpáhusas oadjebas dilli, daningo dat lei ordnejuvvon Sápmái ja sámiide. Dat muitala, ahte KulturSápmái lea dárbu, muitala Sámiráđi kulturossodaga hoavda, Christina Hætta.
KulturSápmi-konferánssas mearriduvvui maiddái oktasaš cealkámuš, mii čoahkkáigesii gieđahallojuvvon fáttáid ja digaštallamiid. KulturSápmi cealká earret eará, ahte sii bivdet eiseválddiid dohkkehit sin oktasaš ja rájehis suorgin, ja ahte Sámi kultuvra eallá sorjavašvuođas min eatnamiidda ja luonddu buresveadjimii. KulturSápmi vásiha, ahte otná servodagas lea váttis ovdanbuktit dáidaga ja duoji min iežamet vugiid mielde ja oaidná dárbbu hálddašit dáidaga ja duoji iežamet eavttuid mielde. KulturSápmi oaidná hástalussan ovdamearkka dihte dan, ahte árbevirolaš árbedieđu sirdin buolvvas bulvii lea rievdame, ja ahte lea dárbu loktet duoji árvvu nuoraid gaskkas birgenláhkin. KulturSápmi oaivvilda, ahte luođit leat stirdumin oarjemáilmmi ovdanbuktinvugiide, mat leat čadnon lávdái. Daid lea dárbu buktit ruovttoluotta lunddolaš árgabeaivvi oktavuođaide.
Niillas Holmberg KulturSámis. Govva: Dan Jåma.
- Sámi dáidda- ja kulturbargiin leat unnán vejolašvuođat ságastit iežaset árgabeaivvis ja Sámi servodagas váilot dieđut, dutkamuš ja statistihkat, mat muitalivčče movt min kultursuorgi veadjá. Cealkámuša bokte mii háliidit nannet sin vejolašvuođa váikkuhit, vai boahttevaš kulturpolitihkka hábmejuvvo sin eavttuid mielde, dadjá Hætta.
Cealkámuš sisttisdoallá maiddái vihtta ávžžuhusa, maid bokte Sámi rájehis dáidda- ja kultursuorggi sáhtášii ovddidit. Cealkámuša leat ráhkadan konferánssas bohciidan fáttáid vuođul Harald Gaski, Rauna Kuokkanen ja Britt Kramvig. Sáhtát lohkat olles cealkámuša davvisámegillii, eaŋgalasgillii dahje suomagillii dáppe.
Lassedieđut:
