Kulturdoarjagiid ulbmil lea doarjut, ealáskahttit ja ovddidit sámiid árbevirolaš ja ođđaáigásaš kultuvrra riikarájáid rastá. Doarjagiiguin háliidit nannet sámiid kultureallima ja ovttasbarggu ja fállat vejolašvuođa sápmelaš joavkkuide, servviide ja ovttaskas olbmuide ohcat kulturdoarjagiid.

Kulturdoarjaga sáhttet ohcat ovttaskas sápmelaččat, sámejoavkkut ja sámesearvvit. Kulturruhta ii addojuvvo stáhtaide, gielddaide, searvegottiide iige stáhtaid ruhtadan mediaide. Kulturlávdegotti lahtuid ja várrelahtuid ohcamušat eai gieđahallojuvvo. Doarjja ii mieđihuvvo ohcciide, geat eai leat doaimmahan dohkálaš loahpparaportta boares doaimmaid ovddas. Boares doaibma lea prošeakta dahje stipeanda, mas lea galgan raporteret badjel guokte jagi áigge.

Kulturdoarjja sáhttá leat prošeaktadoarjja, bargostipeanda dahje mátkestipeanda.

• Prošeaktadoarjaga ulbmil lea doarjut kultuvrralaš ovttasbarggu riikkarájáid rastá. Doarjja juolluduvvo vuosttažettiin doaimmaide, mat gusket unnimustá guovtti riikii, gos sámit ásset.

• Bargostipeandda ulbmil lea doarjut aktiivvalaš kulturbargiid.

• Mátkestipeandda ulbmil lea doarjut aktiivvalaš kulturbargiid, vai sii besset fitnat báikkiin, gos lea vejolašvuohta ovddidit dáiddalašvuođa ja oažžut inspirašuvnna. Mátkestipeanda mieđihuvvo vuosttažettiin mátkkiide eará eamiálbmogiid lusa.

    Prošeaktadoarjagiid ja mátkestipeanddaid ohcamušaš galget leat mielde:

• Bušeahtta. Ohcci galgá almmuhit, leago fidnui ohccojuvvon ja mieđihuvvon eará doarjja, dahje ohccojuvvogo dasa doarjja maid eará sajis

• Ruhtadanplána

• Čilgehus prošeavtta sisdoalus

• Bargoplána

• Áigeplána ja vejolaš mátkeplána

• Govat, jietnabáttit, čállosat dahje eará, mii čilge prošeavtta sisdoalu dahje bohtosiid

Bargostipeandaohcamušas galget leat mielde:

• Bio ja dáiddár-CV

• Čilgehus barggu sisdoalus ja mihttomeriin

• Áigeplána

• Govat, jietnabáttit, čállosat dahje eará, mii čilge barggu sisdoalu dahje bohtosiid

• Ohcci galgá almmuhit, jus lea ohcan dahje ožžon  bargostipeandda eará sajis

• juo čađahuvvon doaimmaide

• servviid doaibmadoarjjan

• fásta doaimmaide ja dábálaš hálddáhusgoluide

• investeremiidda

• skuvladoaimmaide dahje oahppamateriála ráhkadeapmái

• faláštallandoaimmaide

• studeanttaid skuvlavázzimii

Kulturdoarjagiid galgá diŋgotguđa mánu siste juolludanreivve dáhtona rájes. Jus ohcci ii leat diŋgon doarjaga áigemeari siste, de ohcci massá doarjaga. Sámiráđi čállingoddi máksá mieđihuvvon kulturdoarjaga diŋgoma vuođul. Doarjja máksojuvvo guovtti oasis. Vuosttaš oassi lea 85 % ja dat máksojuvvo prošeavtta álggus. Nubbi oassi lea 15 % ja dat máksojuvvo dasto, go Sámiráđđi lea dohkkehan prošeavtta ruhtageavahančilgehusa ja raportta.

Doarjaga diŋgomis galgá deavdit:

1. Diŋgonskovvi

2. De-minimis-skovvi

Ohccit galget čalmmustahttit Sámiráđi nama ja logo, vai boahtá ovdan, ahte Sámiráđđi lea ruhtadan prošeavtta, mátkki dahje barggu.

Prošeaktadoarjagiid ja mátkestipeanddaid galgá raporteret maŋimustá golmma mánotbaji maŋŋel, go prošeakta dahje mátki lea nohkan. 

Raporttas galgá leat mielde:

1. Doaibmačilgehus, mii muitala doaimma bohtosiid plána ektui.

2. Ruhtageavahančilgehus, mas galgá ovdanbuktit oppalaš goluid ja sisaboađuid nu ahte dat leat buohtastahttojuvvon dohkkehuvvon bušeahta mielde. Sámiráđđi ii doarjjo prošeavttaid main lea badjelbáza.

3. Kuittet dahje kopiijatkuittiin galget leat mielde ruhtageavahančilgehusas, jus rehketdoallodárkkisteaddji ii leat dárkkistan rehketdoalu. Jus visot ruđat eai leat geavahuvvon plána mielde, Sámiráđđái galgá máksit ruovttoluotta doarjagis báhcán oasi.

4. Doarjaga sáhttá massit, jus dan geavaheamis ii raportere mearreáiggi siste

5. Raporta galgá ovdanbuktit prošeavtta bohtosiid ovdamearkka dihte govaid, jietnafiillaid, filmmaid dahje eará sullasaš fiillaid bokte. Sámiráđđi sáhttá almmustahttit dáid sosiála medias ja iežas raporttain.

Bargostipeandaáigodat bistá ovtta jagi; ođđajagemánus gitta juovlamánu lohppii. Bargostipeandda ferte raporteret maŋimustá golmma mánotbaji maŋŋel, go bargostipeandaáigodat lea nohkan.

Raporttas galgá leat mielde:

• Doaibmačilgehus, mii muitala doaimma bohtosiid plána ektui.

• Doarjaga sáhttá massit, jus dan geavaheamis ii raportere mearreáiggi siste.

• Sámiráđđái prošeavttaid bohtosiid dego ovdamearkka dihte govaid, jietnafiillaid, videoid dahje eará maid Sámiráđđi sáhttá almmustahttit sosiála mediaide ja rapportaid bokte.

Jus prošeakta, mátki dahje bargu maŋŋona dahje rievdá mearkkašahtti olu, galgá nu jođanit go vejolaš ohcat Sámiráđis dohkkeheami prošeavtta, mátkki dahje barggu nuppástusaide ja sáddet Sámiráđđái ođđa dieđuid.

Prošeaktadoarjja ja mátkestipeanda

Jus prošeakta dahje mátki maŋŋona dahje rievdá mearkkašahtti olu, Sámiráđđái galgá addit dieđu ja sáddet:

• Čilgehusa prošeavtta nuppástusain. Čilgehus ferte sisttisdoallat ođđa áigedávvala ja bargoplána.

• Ođđa bušeahta.

Bargostipeanda

Jus bargu maŋŋona dahje dan ii sáhte čađahit, Sámiráđđái galgá addit dieđu ja sáddet:

• Čilgehusabarggunuppástusain. Čilgehus ferte sisttisdoallat ođđa áigedávvala ja bargoplána.

Njuolggádusat leat ođasmahttojuvvon Sámiráđi čoahkkimis 10/2024.

Ođđa njuolggadusat bohtet fápmui 1.1.2025 rájes.