Govven: Carl-Johan Utsi

Govven: Carl-Johan Utsi

 
 
 
 

Sámiráđi kulturdoarjagat

Jagi 2024 kulturdoarjagat leat juhkkojuvvon

Sámiráđđi juohká jahkásaččat kulturdoarjagiid miehtá Sámi iešguđet dáidda- ja kultursurggiide. Jagi 2024 kulturdoarjagat leat juhkkojuvvon ja čuovvovaš ohcanáigi lea fas čakčat 2024. Loga dáppe olles listtu jahkái 2024 juolluduvvon doarjagiin. Vulobealde gávnnat eanet dieđuid min kulturdoarjagiid birra!

Mii lea Sámiráđi kulturdoarjja?

Sámiráđi kulturdoarjagiid ulbmil

Sámiráđi kulturdoarjagiid ulbmil lea doarjut, ealáskahttit ja ovddidit sámiid árbevirolaš ja ođđaáigásaš kultuvrra riikkarájáid rastá. Doarjagiid bokte Sámiráđđi háliida nannet sámiid kultureallima ja ovttasbarggu, ja fállat sámi joavkkuide, servviide ja ovttaskas olbmuide vejolašvuođaid ohcat kulturdoarjagiid.

Gii sáhttá ohcat

Kulturdoarjaga sáhttet ohcat ovttaskas sápmelaččat, sámejoavkkut ja sámesearvvit. Kulturruhta ii addojuvvo stáhtaide, gielddaide, searvegottiide iige stáhtaid ruhtaduvvon mediaide. Kulturlávdegotti lahtuid ja várrelahtuid ohcamušat eai gieđahallu. Doarjja ii juolluduvvo ohcciide, geat eai leat doaimmahan dohkálaš loahpparaportta boares doaimmaid ovddas. Boares doaibma lea prošeakta dahje stipeanda, mas lea galgan raporteret badjel guokte jagi áigge.

Masa sáhttá ohcat

Kulturdoarjja sáhttá leat prošeaktadoarjja, bargostipeanda dahje oahppomátkestipeanda.

Prošeaktadoarjaga ulbmil lea doarjut kultuvrralaš ovttasbarggu riikkarájáid rastá. Doarjja juolluduvvo vuosttažettiin doaimmaide, mat gusket unnimustá guovtti riikii, gos sámit ásset.

Bargostipeandda ulbmil lea doarjut aktiivvalaš kulturbargiid.

Oahppomátkestipeandda ulbmil lea doarjut aktiivvalaš kulturbargiid, vai sii besset fitnat báikkiin, gos lea vejolašvuohta ovddidit dáiddalašvuođa ja oažžut inspirašuvnna. Oahppomátkestipeanda mieđihuvvo vuosttažettiin mátkkiide eará eamiálbmogiid lusa.

Mot sáhttá ohcat

Ohcamušas galget leat mielde:

  1. Bušeahtta

  2. Ruhtadanplána

  3. Čilgehus prošeavtta sisdoalus

  4. Bargoplána

  5. Áigeplána ja vejolaš mátkeplána

  6. Govat, jietnabáttit, čállosat dahje eará, mii čilge prošeavtta sisdoalu dahje bohtosiid.

Doarjja ii addojuvvo Čuovvovaš doaimmaide

  • vuollebáhcagiidda dahje juo čađahuvvon doaimmaide

  •  servviid doaibmadoarjjan

  • fásta doaimmaide ja dábálaš hálddáhusgoluide

  • investeremiidda

  • skuvladoaimmaide dahje oahppamateriála ráhkadeapmái

  •  vuollebáhcagiidda dahje juo čađahuvvon doaimmaide

  • servviid doaibmadoarjjan

  • fásta doaimmaide ja dábálaš hálddáhusgoluide

  • skuvladoaimmaide dahje oahppamateriála ráhkadeapmái

  • faláštallandoaimmaide

  • studeanttaid skuvlavázzimii

Mot doarjja máksojuvvo

Sámiráđi čállingoddi máksá kulturdoarjaga diŋgojumi vuođul. Doarjja máksojuvvo guovtti oasis. Vuosttaš oassi lea 85 % ja dat máksojuvvo prošeavtta álggus. Nubbi oassi lea 15 % ja dat máksojuvvo dasto, go Sámiráđđi lea dohkkehan prošeavtta ruhtageavahančilgehusa ja raportta.

Kulturdoarjaga diŋgoma várás ferte deavdit ja sáddet čujuhussii kmr[at]saamicouncil.net čuovvovaš fiillaid:

1. Diŋgonskovvi

2. De-minimis-skovvi

Čalmmustahttin

Sámiráđđi sávvá olbmuid oainnusmahttit Sámiráđi nama ja/dahje logo prošeavttaid ja doaimmaid publikašuvnnain. Sámiráđđi háliida čalmmustahttit kulturdoarjagiiguin ollašuhttojuvvon prošeavttaid ja doaimmaid, ja bivdá danin juohkit Sámiráđđái prošeavttaid bohtosiid dego ovdamearkka dihte govaid, jietnafiillaid, videoid dahje eará maid Sámiráđđi sáhttá almmustahttit sosiála mediaide ja rapportaid bokte.

Raporteren

Raportta ja ruhtageavahančilgehusa galgá sáddet Sámiráđi kulturlávdegoddái maŋimustá golmma mánotbaji maŋŋá go prošeakta, bargu dahje oahppomátki lea loahpahuvvon, jus ii leat sohppojuvvon eará.

Raporttas galget leat mielde:

  1. Doaibmačilgehus, mii muitala doaimma bohtosiid plána ektui.

  2. Ruhtageavahančilgehus, mas galgá ovdanbuktit oppalaš goluid ja boađuid nu, ahte dat leat buohtastahttojuvvon dohkkehuvvon bušeahta mielde. Bargostipeandda čilgehusas ii dárbbaš

    čilget goluid. Sámiráđđi ii doarjjo prošeavttaid main lea badjelbáza.

  3. Kuittet dahje kopiijat kuittiin galget leat mielde ruhtageavahančilgehusas. Jus buot ruđat eai leat geavahuvvon plána mielde, Sámiráđđái galgá máksit ruovttoluotta doarjagis báhcán oasi.

Doarjaga sáhttá massit, jus dan geavaheamis ii raportere mearreáiggi siste.


Jus prošeakta rievdá

Jus prošeakta dahje doaibma maŋiduvvo dahje rievdá mearkkašahtti olu, galgá nu jođanit go vejolaš ohcat Sámiráđis dohkkeheami prošeavtta dahje doaimma rievdadusaide.